PwC Estonia projekti „Rakendusstrateegia vaimse tervise valdkonna praktikate parandamiseks esmatasandi tervishoius Eestis“ raames on toimunud kaks nende poolt korraldatud õppevisiiti, et tutvuda välisriikide esmatasandi vaimse tervise valdkonna praktikatega. Õppevisiitide eesmärgiks oli mõlemal juhul tutvuda kohalike lähenemistega esmatasandi vaimse tervise valdkonna korraldamises.
17-18 november 2025 käis Taanis, Kopenhaagenis, EPilli liige Riina Vaap, koos Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Eesti Õdede Liidu, Eesti Perearstide Liidu, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooniga. Vastuvõtja organisatsioon Taanis, Nordic Wellbeing Academy, ja PwC Estonia koostöös oli kokku pandud väga mitmekülgne ja huvitav programm.
26-27 jaanuar 2026 käis Iirimaal, Dublinis, EPilli antropoloog ja liige Triin Tasuja (korralduslikult aitas sellele reisile kaasa Trimbos Institute ja International Foundation for Integrated Care). Delegatsioonis olid peale EPilli esindajad järgnevatest organisatsioonidest: Sotsiaalministeerium, Eesti Õdede Liit, Eesti Psühholoogide Liit, Tervisekassa, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Perearstide Liit.
Riina kogemus Taanis
Esimesel päeval külastasime PwC Denmarki, kus võõrustajad andsid lühikese ülevaate Taani vaimse tervise maastikust – ajalugu, struktuur, seisund ja tulevik. Lisaks tutvusime kahe juhtumiga – kodaniku teekond vaimse tervise valdkonnas (laste ja noorte näitel). Lõunaks jõudsime AskovFonden’i, kus saime ülevaate sotsiaalpsühhiaatriast. Erilise mulje jättis jutt kogukonna kaasamisest juhtumite lahendamisse ja ka igapäeva töö organiseerimisse. Hiljem saime WHOs ülevaate rahvusvahelistest praktikatest esmatasandi vaimse tervise valdkonnas (riiklikud programmid) – Cassie Redlich koos tiimiga. Päev lõppes võrgustiku õhtusöögiga koos Nicolaj Holm Ravn Faberiga Steno Zealandist, kus arutasime e-lahenduste tuleviku üle vaimse tervise teenuste korraldamisel.
Teine päev algas Kanada saatkonnas, kus suursaadik Carolyn Bennet rääkis piiriülesest innovatsioonist vaimse tervise valdkonnas. Hiljem külastasime Danish Life Sciences Clusterit, kus kuulasime Taani vaimse tervise innovatsiooni piloteerimise väljakutsetest koos Kirsten Danielseniga. Päeva lõpetasime Kopenhaageni vaimse tervise uurimiskeskuses, kus professor Merete Nordentoft tutvustas vaimse tervise maastikku arsti ja uurija seisukohast. Ning järjekordselt tuli tõdeda, et kogukonna kaasamine ja roll vaimse tervise/heaolu tagamisel ei saa alahinnata.
Triinu kogemus Iirimaal
Elephant in the room ehk elevant toas on sümbol, mille skulptuur oli nii Iirimaa PwC kontoris kui Iiri ministeeriumis. See demonstreerib pühendumust töökeskkonna hoidmiseks, mis on toetav ja vaba vaimse tervise stigmast.
Esimesel päeval kogunesime PwC Iirimaa kontoris, kus meile anti üldine ülevaade Iiri meditsiinipoliitikast. Sealt edasi liikusime tervishoiu ministeeriumisse, kus vaimse tervise osakonna esindajad selgitasid meile olulisi teemasid ja arenguid nende vaimse tervise poliitikatest, sh ka kohalik vaimse tervise poliitiline ajalugu. Nende tervishoid, nagu ka muu kultuur, on väga tugevalt mõjutatud religioonist. Näiteks dekriminaliseeriti alles 1993 suitsiidikatsed. 2023ndal aastal moodustati eraldi laste ja noorukite vaimse tervise ametkond. Nende praeguseks eesmärgiks on luua kergem ligipääs teenustele. Vaimse tervise poliitika ajajoon ulatub aga juba aastasse 1984.
Lived experience expertice ehk (otsetõlkes) elatud kogemusega inimesed ja kogemuseksptertiis laiemas mõttes, mis puudutab kogemusteadmistega inimesi, on Iiri VT poliitikas oluline ressurss, mistõttu on oskuste ja teadmiste hindamiseks moodustatud eraldi komitee aastal 2024. Recovery office hindab kogemusteadmisega inimese võimekust saamaks kohalikuks teenuseosutajaks (kogemusnõustajad jms). Sarnaselt Eestiga tegelevad nad varajase sekkumise meetmete rakendamisega, sealhulgas ka veebis ligipääsetavad eneseabi meetodid.
Õhtul kohtusime Austin Carroll’iga tema perearsti keskuses. Austin, olles ise erivajadusega inimene, on 20-aastat ehitanud üles meditsiiniabi süsteemi, mille klientuuriks on marginaliseeritud inimgrupid, kel üldjuhul pole tervisekaarti, millega arstile pääseda. Ta on oma tegevusega aidanud nii kodutuid, sõltuvushäiretega inimesi, kui sisserändajaid. Kuna ta täidab väga olulist rolli ühiskonna parema toimetuleku nimel, on tema tegevus ka riiklikult rahastatud.
Õhtusöögi ajal saime vestelda ka Áine Carroll’iga, kes on tervise ja hoolekande teenuste arendamise teadur.
Teisel päeval kuulasime ettekandeid Saint John of God Hospital’i Lucena kliinikus. Kohal olid Linda Moore, vaimse tervise teenuste juht Lõuna-Dublini ja Wicklow piirkonnas; Paol Walsh Olesen, Senior Project Manager poliitikarakenduse meeskonnast; Kevin Madigan, Chief Executive Officer sama kliiniku Community Mental Health Services, jpt.
Ettekannetes räägiti teemadel, nagu: kriisilahendus, taastumisalane haridus ja teenused; laste ja noorte terviseteenused ja rääkimisteraapia võimalused. Neile järgnes küsimuste-vastuste aeg, kuni pidime lennujaama poole sõitma hakkama.
Igal pool, kuhu läksime, võeti meid väga soojalt vastu: pakuti süüa ja oldi avameelsed ning rõõmsad. Viimane ettekannete sprint oleks võinud tegelikult kesta pikemalt, sest enamik delegatsioonis osalenuid tahtnud teada rohkem, kui ajaliselt võimalik oli. Teele saates öeldi meile Lucena kliinikus korduvalt, et meid oodatakse sinna tagasi.
Triin Tasuja
